Loodusrajad
Selleks, et huvilised saaksid käia loodusretkedel, kuid samal ajal loodus ja kohalikud elanikud võimalikult omaette toimetada, on kaitseala äärealadel külastamiseks loodusrajad. Infot saab LKK Jõgeva - Tartu regioonist (loodushariduse spetsialist Riin Vare, tel: 53419205; liikumislube väljastab kaitseplaneerija Helen Toom, tel: 5101355).
Selli-Sillaotsa õpperada 4,6 km
Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Laeva teeristis Paluõhja poole pöörates. Sellini on Laeva teeristist 7 km. Laeva-Palupõhja teelt, Sellilt algav matkarada teeb Laeva soos kaare ja jõuab taas kruusateele Sillaotsal.
Esialgu kulgeb rada mööda Selli-Rehesaare taliteed läbi palumänniku, kus kõrgete mändide all kasvavad mustikad ja pohlad. Puudeladvus võib kuulda sädistamas tihasedi ja pöialpoisse. Suvel kõlab siin metsvintide ja mets-lehelindude laul. Suuretüki kunagist talukohta märkivate põlispuude vahelt pöördub jalgrada taliteest vasemale, Kõrgepalu suunas. Läbi männiku jõuame siit sooserva, mida kutsutakse Suuretüki Rannaks. Siia ehitatud vaatetornist avaneb hea vaade Laeva soole. Edasi jõuame vesisele siirdesoole, kus jalavaeva kergendab laudtee. Kogu soopinda katavad siin erinevat tooni turbasamblad. Samblamätastel roomavad küüvitsa, kukemarja ja kanarbiku puiste varte vahel jõhvikaväädid. Siin kohtame ka küüvitsa suuremat suguvenda hanevitsa. Kõikjal on märgata tupp-villpea mättaid, varakevadel pistab see taim oma pintslitaolise õisiku esimesena lume alt välja, juunis muudavad tema karvatupsulised vilikonnad rabapinna üleni valgeks. Seal, kus vesi soos liigub, kasvab pilliroog või ubaleht. Lagedal kasvab üksikuid kiduraid kaski ja mände. Siinsed 2-3 meetri kõrgused rabamännid võivad olla rohkem kui saja aastased. Maatskingul katkeb laudtee viivuks. Kevadel kostab siia tetrede kudrutamine ja sookurgede trompethüüd, siin asub kaljukotka vahipuu ning see soosaar jääb ka hundi liikumisrajale. Väikese sooriba ületamisel jõuame suuremale rabamännikuga soosaarele, mida nimetatakse Kõrgepaluks. Mändide all looklev pururada on tehtud loomarajale. Sellel rajalõigul armastavad peesitada rästikud ning sookailu puhmaste vahelt läheb mõnikord rabinaga lendu metsis. Kõrgepalult taasalgav laudtee läbib siirdesoo, jõudes soosaarte ribani, mida kutsutakse Jõhvi saarikuteks. Liivasel pinnal kasvavad siin sinikad ja pohlad, rajaäärne mändidealune on täis põdrasambliku valgeid vahutupse. Edasi jõuame endistele Sillaotsa talu maadele, mille raba ja mets on taas oma rüppe võtnud. Üksne händkakud käivad siin kevadeti huikamas. Siin lõpeb ka laudteering ning jõuame tagasi Laeva-Palupõhja kruusateele. Õpperaja läbimiseks kulub umbes 1,5 tundi.
Kirna matkarada 7 km
Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani teeristist Jüriküla poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab matkaraja algust infotahvel tee ääres, parkimisplatsi kõrval, kus asub ka lõkkeplatsiga puhkekoht. Matkarada lookleb Pedja jõe kallastel, läbides jõeluhtasid ja lammimetsi. Lagedatel luhaniitudel leiame kevadel kullerkupuvälju, siin elavad ja toituvad rukkiräägud, rohunepid ja konnakotkad. Mitmel pool jõe kallastel märkame kopra tegutsemisjälgi. Matkarada läbib ka puisniitusid, kus kevadsuvel saab nautida nii maastikuilu kui ka õitekirevust. Jõgi on matkaraja lähistel loogeterohke ja aeglase vooluga, kohati on levinud roostikud, kus pesitsevad roolinnud ja rootsiitsitajad. Mahlakate pilliroorisoomidega maiustavad metssead. Paiguti on näha kunagisi jõesänge – vanajõgesid – mis pakuvad kudemispaika paljudele kaladele ning kus vee alanedes võib kohata lammimetsas pesitsevat must-toonekurge toitu hankimas. Pedja kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid lammimetsi. Silmatorkavaimad neist on lammihaavikud, mida esineb harva nii Eestis kui ka meie naabermaades. Lisaks haavale võib lammimetsa puurindes kasvade veel saar, pärn, künnapuu, jalakas ja tamm. Sageli väändub siin puutüvede ümber humal, metsa all on tavalised seatapp, püsik-seljarohi, maavits ja naat. Pedja jõe äärsed lammimetsad on teadaolevalt Eesti kõige rähnirikkamad paigad. Kohati kulgeb rada läbi tihedate põõsastike, kus valitsevad pajuliigid. Kõrgematel kallaste avavad kevadeti oma valged õied türnpuu ja lodjapuu. Raja kaugeimas punktis aitab jõe ületamisel sinna ehitatud rippsild. Jõe paremkaldal kasvab matkaraja ääres iidseid tammepuid. Üht neist – kaheharulist põlispuud – kutsutakse Musutammeks. Kunagise metsavahitalu maadele on ehitatud Altmetsa vahitorn, kust saab heita pilgu luhaniidul looklevale Pedja jõele. Samas asub ka lõkkeplats. Matkaraja läbimiseks kulub 2,5-3 tundi.
Põltsamaa - Kärevere - (Tartu) veematk 75 km
See on mõeldud mootorita veesõidukitel liikujatele. Teekond võib kesta 2-3 päeva. Retke võib alustada Põltsamaa linnast või Kamarilt. Põltsamaa jõgi lookleb siin luhtade vahel pajupõõsastest piiratud sängis. Kohas, kus vasakult suubub jõkke Annikvere kraav, jõuame Alam-Pedja looduskaitsealale. Siit alates jääb jõemarsruut peaaegu kogu ulatuses kaitsealale, lahutades jõe vasakkaldal olevat loodusmaastikku paremkalda kultuurmaastikest. Päovere lähistel jõgi laieneb ning üksikutes kohtades avaneb vaade kitsale jõeluhale, kus hein ulatub suvel rinnuni. Rõika tunneb ära paremkaldale jäävatest kivihoonetest, kus XX sajandi algusaastateni töötas klaasivabrik. Nüüd võib siinsel kärestikul trehvata türkiissinise sulestikuga jäälindu. Laashoone kohal viib üle jõe sild, millest veidi allavoolu jääb Potaste talukoht ja selle lähedal ka matkaonn, mis pakub vihmavarju ning lõkke tegemise võimalust. Veel kaks samasugust peatuspaika leiab Pede jõe paremkaldalt Londoni talukoha lähedalt ning sealt veel veidi allavoolu Emajõe poole liikudes. Emajõel avardub silmapiir tunduvalt. Ühel suuremal jõekäänul hakkab vasakkaldal silma suurem kogum hooneid – Palupõhja küla. Järgmine asutatud koht on Rekul, kus asub vana parvekoht. Kaitseala lõpeb Ilmatsalu jõe suudmes, mõnisada meetrit enne Kärevere silda. Silla juures matkamarsruut lõpeb, kel tahtmist võib aga jätkata Tartuni (veel umbes 25 km).
