Luhtade hooldus
Luhaniitude peamine traditsiooniline kasutusviis on nende iga-aastane niitmine koos heina koristamisega. Kui pole võimalust luhaniitu tavapäraselt hooldada, tuleb ajutiselt kõne alla rohu niitmine ilma koristamata. Hooldamata luhad reeglina kulustuvad, roostuvad või võsastuvad ning luhaniitude kooslused ja sellele iseloomulikud liigid kaovad.Esimesed sammud luhtade taastamisel Alam-Pedja looduskaitsealal tehti 1999. aastal koostöös Looduskaitseühinguga Kotkas ja Eestimaa Looduse Fondiga Rootsi WWF projekti “Alam-Pedja looduskaitseala luhtade kaitse” raames. Aastal 2000 taastati Emajõe ja Pedja jõe äärseid luhtasid 400 hektaril.
2005. aastaks on taastatud ja hooldatud Alam-Pedja looduskaitsealal Pedja jõe luhaniitusid 263 hektaril, Põltsamaa jõe äärseid luhtaniitusid 46 hektaril ja Emajõe äärseid luhaniitusid 844 hektaril. Hooldustööde läbiviimist on alates 2000. aastast korraldanud Looduskaitseühing Kotkas.
Kuigi luha kujunemisel on otsustav tähtsus heinal, kui loodusressursil, puudub käesoleval hetkel suurem huvi selle kasutamise vastu. Tulevikus võiks siiski taas tekkida huvi luhaheina kasutamise vastu loomasöödana, samuti on tegu potentsiaalselt olulise taastuva energiaallikaga. Regulaarne niitmine soodustab ka produktiivse luha säilumist.